Hiiumaa avas taas Riigikogus oma saatkonna

Täna, 3. detsembril avasid hiidlased Riigikogus taas traditsioonilise Hiiumaa saatkonna, mis toob Toompeale killukese saare igapäevaelust, muredest ja rõõmudest. Ühtlasi avati näitus “Hiidlaste hääl Toompeal”.

Saatkonnas tutvustatakse Riigikogu liikmetele ja külalistele Hiiumaa eluolu ning jagatakse infot saare huviväärsustest ja  külastuskohtadest. Müügil on Hiiumaa söögid-joogid ja käsitöötooted, rõõmu ja ilu pakkus rahvatantsuansambel Sõlesegajad.

Hiiumaa saatkond Riigikogus on ühtaegu nii rõõmus kohtumispaik, kus saab Hiiumaa sööke-jooke maitsta kui ka meeldetuletus, et riiklikud otsused, mis puudutavad investeeringuid, regionaalpoliitikat ning  ettevõtluse ja innovatsiooni toetust, mõjutavad väga tugevalt ühe väikese saare tulevikku.

Hiidlasi oli tulnud tervitama ja saatkonda avama Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes tõi välja, et ühe saatkonna puhul on kindlasti olulised majandussuhted, mis on täna siin mitmekülgselt esindatud. Ühtlasi tegi ta hiidlaste hulgas kohaloleku kontrolli – nimelt on Hiiumaal kombeks jagada inimesi seltsideks elukoha ja tegevuste järgi. Käibel on umbes 50 nimetust. Nii elavad Hiiumaal odratolgused, vandiraiujad, kohvilähkrid, tõrvakõplased, pätakavallamehed jpt.

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja tõdes avasõnades, et Hiiumaa elanikkond on üsna stabiilselt püsinud ja pigem isegi kasvanud. Ta lisas, et selleks, et saarele tulla ja mandril käia on üks tähtsamaid teemasid ühendused. “Hetkel nuriseda ei saa, oluline, et see ka edaspidi nii püsiks,” ütles Tasuja. “Soovime, et siit vaadates saadaks aru ka sellest, et Hiiumaa ja Saaremaa vaheline ühendus on oluline.” Rääkides väljakutsetest tõi vallavanem välja, et saart teeb nõutuks, kuidas ERR-i nõukogu, milles on ka iga Riigikogu fraktsiooni liige, arutab nädalaid ühest pühapäevahommikusest telesaatest, kuid samas ei ole me märganud arutelusid ERR korrespondentide teemal. “Oleme olukorras, kus ERR ei kohtle Eesti piirkondi võrdselt, sest Hiiumaa ja Läänemaa on jätkuvalt korrespondendita. Ja võib-olla seetõttu teatakse kutseharidusreformist siin ka ainult haridusministri vaadet. Võib-olla peaks Riigikogu võtma vastu seaduse, et kohustuslik on kõik otsused, enne otsuste langetamist, asjasse puutuvate osapooltega läbi arutada. Sooviks ka seda, et kärped ei muudaks Hiiumaad väiksemaks, mõni võiks Hiiumaad hoopis suuremaks muuta,” ütles Tasuja.

Hiiumaa turismiklastri juhi Kristel Peikeli sõnul on saatkonna eesmärk hoida saart ja saarel elavaid inimesi otsustajate teadvuses ning meenutada pealinlastele, et selline suurepärane koht on vaid pisut rohkem kui tunniajase meresõidu kaugusel.

„Hiiumaa roll Eesti jaoks on märksa suurem kui pelgalt 1000 ruutkilomeetrit maad ja 10 000 hiidlast. Hiiumaa rannavetes kulgeb üle 100 kilomeetri Eesti – ja ühtlasi Euroopa Liidu – välismerepiiri, mida tuleb valvata ja kaitsta. Kuigi riik panustab uue radaritorni rajamisse Kõpu tuletorni kõrvale, on mitmed Hiiumaa jaoks elutähtsad teemad endiselt lahenduseta või „kauplemise“ faasis. Hiiumaa on Eesti jaoks palju olulisem kui exceli tabelis paistvad numbrid,“ selgitas Peikel. “Üks, mis kindel – Hiiumaa on seest suurem kui väljast paistab!”

Hiiumaa saatkond Riigikogus toimub 3. korda ja seda korraldab Hiiumaa turismiklaster koostöös Hiiumaa Arenduskeskuse, Hiiumaa valla ja Hiiumaa toetusrühmaga Riigikogus, mida juhib hiidlane Reili Rand.

Hiiumaa turismiklaster loodi 2021. aastal Hiiumaa arenduskeskuse juurde sooviga suurendada ettevõtjatega koostöös Hiiumaa kui merelise sihtkoha tuntust Eestis ja väljaspool. Hetkeseisuga on turismiklastril üle 50 liikme. Turismiklastri tegevust  toetatakse maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest.

Lisainfo:
Kristel Peikel
Hiiumaa turismiklastri juht
5156329
Kristel.peikel@hiiumaa.ee

Foto: Kristel Peikel