Hiiumaa lasteaedade õpetajad said osa Robomentor tugiprogrammist

Hiiumaa kolmes lasteaias – Käinas, Laukal ja Kärdlas on viimase aasta jooksul tehtud olulisi samme haridusrobootika ja digipädevuste arendamisel, kasutades selleks Hiiumaa Arenduskeskuse toel läbitud Insplay RoboMentori tugiprogrammi. Programm toimus perioodil november 2025 kuni märts 2026 ning koosnes nii füüsilistest kohtumistest Tallinnas Kullatera Lasteaias kui ka veebikohtumistest.

Iga lasteaed lähenes programmile oma varasema kogemuse ja vajaduste põhjal, kuid ühine eesmärk on olnud rikastada õppetööd ning toetada laste tulevikuoskuste kujunemist.

Käina Tirtsipõnni Lasteaias keskenduti teadlikule ja süsteemsele digipädevuste lõimimisele igapäevasesse õppetöösse. Programmis osalemine andis õpetajatele kindla struktuuri, praktilised tööriistad ning mentori toe, mis suurendas enesekindlust robootikavahendite kasutamisel. Haridusrobootikat nähakse seal kui loomulikku osa õppimisest, mis toetab loovust, probleemilahendusoskust ja koostööd ning aitab kujundada lastest teadlikke tehnoloogia kasutajaid ja loojaid.

Vigri Lasteaias alustati robootikaga sisuliselt nullist, sest varem puudusid nii vahendid kui ka igapäevane kogemus digitehnoloogia kasutamisel. Hiiumaa Arenduskeskuse toel saadi esimesed robootikavahendid ning loodi alus nende järjepidevaks kasutamiseks. Esmased kogemused on näidanud, et robotid köidavad laste tähelepanu, toetavad sotsiaalsete oskuste arengut ning suurendavad huvi õppimise vastu. Lasteaia fookuses on samm-sammuline areng: esmalt õpetajate oskuste kasvatamine ja seejärel teadmiste edasiandmine lastele, eesmärgiga kujundada haridusrobootikast püsiv osa õpikeskkonnast.

Kärdla Lasteaias on digivahendeid kasutatud juba varasemalt ning RoboMentori programm pakkus võimalust olemasolevaid teadmisi süvendada ja tegevusi paremini mõtestada. Programmis osalemine aitas tugevdada arusaama digipädevuste olulisusest ning andis uusi ideid ja inspiratsiooni õppetegevuste rikastamiseks. Oluliseks peetakse nii õpetajate omavahelist teadmiste jagamist kui ka juhtkonna kaasamist, et toetada digipädevuste süsteemset arendamist kogu asutuses. Haridusrobootikat nähakse kui vahendit, mis toetab laste mängulist arengut ning aitab arendada oskusi, mis on vajalikud kiiresti muutuvas ühiskonnas toimetulekuks.

Kõigi kolme lasteaia kogemus näitab, et haridusrobootika ja digipädevuste arendamine on oluline osa kaasaegsest alusharidusest. Ühiselt väärtustatakse õppimist läbi katsetamise, koostööd ning tehnoloogia mõtestatud kasutamist. RoboMentori programm on pakkunud tuge nii alustavatele kui ka juba kogenumatele õpetajatele, aidates luua keskkonda, kus lapsed saavad kasvada uudishimulike, loovate ja enesekindlate õppijatena.

Robomentori tugiprogrammis osalenud õpetajate tagasisidest joonistub peale programmi läbimist välja selge areng nii hoiakutes kui ka praktilistes oskustes. Kui osadel õpetajatel oli varasem kokkupuude haridusrobootikaga juba olemas ja suhtumine algusest peale positiivne, siis mitmete jaoks tähendas programm olulist muutust, mille käigus ebakindlusest ja vähesest kogemusest liiguti enesekindla ja teadliku haridusrobootika kasutamiseni.

Õpetajad tõid välja, et robootika ei ole pelgalt tehnoloogia kasutamine, vaid mitmekülgne õppevahend, mis toetab laste loovust, loogilist mõtlemist, koostööd ja eneseregulatsiooni. Robootika puhul on julgus katsetada üks peamisi edasiviivaid tegureid ja laste reaktsioon on robootikale olnud valdavalt väga positiivne. Väljakutsetena nimetati enim ajaressurssi ja vajadust tegevusi hoolikalt ette planeerida. Mõnes lasteaias tunnetatakse ka vahendite nappust, samas kui teistes rõhutati olemasolevate võimaluste paremat rakendamist. Ühiselt leiti, et ettevalmistus on robootikategevuste õnnestumise võti.

Tegevust rahastati maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.