Hiiumaa oli esindatud olulisel tervisedenduse koostööpäeval pealinnas

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud koostööpäev tõi kokku üle 60 valdkonna eksperdi, et arutada tervisedenduse tulevikku. Arutelupaneelis osales ka Hiiumaa arenduskeskuse rahvatervise arendusspetsialist Katrin Kivi, kes jagas muljeid nii päeva sisust kui ka valdkonna ees seisvatest väljakutsetest.

Päeva fookuses olid Eesti ühiskonna süvenevad murekohad: vaimse tervise probleemid, eluviisist tingitud haigused ja tervisealane ebavõrdsus. Sotsiaalminister Karmen Joller märkis avasõnades, et kuigi inimeste teadlikkus kasvab, ei ole kroonilised haigused ega ülekaal kuhugi kadunud. See tähendab, et tervisedendajate roll elustiilivalikute kujundamisel on praegu olulisem kui kunagi varem.

Suur vajadus süsteemse lähenemise järele

Katrin Kivi sõnul tekitas osalemine paneeldiskussioonis tippspetsialistide ees küll aukartust, kuid pakkus ka suurt professionaalset rahulolu. „Selles ruumis oli koos uskumatu kontsentratsioon tarkust ning arengukohad toodi välja heatahtlikult ja konstruktiivselt,“ ütles Kivi.

Tema sõnul jäi päevast kõlama selge tõdemus, et kuigi ennetusest räägitakse palju, on süsteemse lähenemiseni veel pikk tee. Paljudes valdkondades ei mõisteta tervisedenduse tegelikku sisu piisavalt hästi ning jätkuvalt napib vastava ettevalmistusega spetsialiste.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse õppekava juht Nele Kunder rõhutas, et tervisedendajal on ainulaadne roll kujundada keskkondi, mis toetavad tervist juba enne probleemide tekkimist. „Selleks, et mõju oleks ühiskonnas tuntav, on vaja süsteemi, mis rakendaks ettevalmistatud spetsialiste parimal moel,“ lausus Kunder.

Kõrgkool on tervisedendajaid koolitanud alates 2007. aastast ning õppekava on pidevas arengus, et vastata ühiskonna vajadustele ja kutsestandarditele. Tänaseks töötavad need spetsialistid pea kõigis Eesti maakondades, nii omavalitsustes, arendusorganisatsioonides kui ka riigiasutustes.

Koostööpäev andis lootust ja tõi välja järgmised sammud

Hoolimata murest tervisedenduse jätkusuutlikkuse pärast lõppes koostööpäev konstruktiivselt ja lootusrikkalt. Päeva üks keskne järeldus oli, et tervisedenduse valdkonnal puudub Eestis praegu süsteemne ja struktuurne lähenemine. Kuigi üks koostööpäev ei saa pakkuda valmis lahendust, oli osalejate ühine sõnum selge: sellise raamistiku loomine on vältimatu.

Olulisena toodi esile ka huvikaitse vajadus. See tähendab tervisedendajate suutlikkust rääkida kaasa riiklikes otsustusprotsessides ja seista selle eest, et ennetustöö väärtus kajastuks ka poliitilistes valikutes ning ressursside jagamises. Samuti rõhutati tervisedendaja kutse olulisust. Kvalifitseeritud ja tunnustatud spetsialistid on vundament, millele kogu valdkonna mõju toetub.

Päeva jooksul kaardistati hetkeolukord ning arutelude tulemusena koondatakse ettepanekud ja vajadused ühtsesse dokumenti. See edastatakse ametkondadele ja poliitikakujundajatele, et anda neile selge sisend tervisedenduse arendamiseks ning liikuda juhuslikult tegevuspõhiselt tegutsemiselt struktuurse ja riiklikult toetatud süsteemi suunas.

Katrin Kivi võttis päeva kokku tundega, et kuigi tööd on palju, on olemas inimesed, kellel on tahet ja tarkust neid küsimusi lahendada. „Süda on rahul – tundub, et tervisedendus on leidmas uut hingamist,“ ütles ta.