Tuulekala toob kalapäevadele kevadise finaali

Hiiumaa koolide ja lasteaedade kalapäevade sari on jõudnud finaalini. Pärast kolme maitsvat ja harivat kohtumist kohaliku kalaga paneb õppeaastale punkti tuulekala – kevadine rändur, keda hiidlased ootavad sama kindlalt kui esimesi soojasid tuuli.

Sel õppeaastal on üle tuhande Hiiumaa lapse saanud tuttavaks kohaliku kalaga nii maitse kui teadmiste kaudu. Projekt „Kalapäevad Hiiumaa haridusasutustes“ on toonud laste taldrikule räime, ahvena, lesta ja nüüd ka tuulehaugi, avades ukse maailma, kus toit ei tule poest, vaid merest. Kalakrati kaubamärgi all tegutsev Marek Võsa on olnud selle teekonna keskmes, tuues iga kalapäeva jaoks värske saagi haridusasutustesse.

Ka selle viimase kalapäeva jaoks laseb võrgud merre rannakalur Marek, kelle jaoks meri ei ole lihtsalt töökoht, vaid eluviis.

„Mere ja kalaga olen seotud olnud lapsepõlvest peale. Aastatega kasvas sellest välja soov teha midagi oma kätega ja olla loodusega vahetus kontaktis,” sõnastab Marek. Tema sõnul õpetab meri iga päev kannatlikkust ja austust – ning pakub vastu vabadust, mida vähesed ametid võimaldavad. „Hommik merel, värske õhk ja teadmine, et tood inimestele puhast ja kohalikku toitu – see annab tööle erilise väärtuse.“

Kalapäevade projekt on talle olnud sama avardav kui lastele. „See on väga vajalik ettevõtmine,“ ütleb ta veendunult. „Paljud lapsed ei tea enam, kust toit tuleb või milline näeb välja kohalik kala.“ Just seetõttu peab ta oluliseks, et kala jõuaks koolidesse ja lasteaedadesse mitte ainult toiduna, vaid ka loona – osana Hiiumaa rannakultuurist. Kõige rohkem on teda puudutanud laste siirus ja julgus proovida. „Mõni ütleb alguses, et talle kala ei maitse, aga pärast proovimist küsib juurde – see on kõige ägedam hetk.“

Üllatusi on olnud teisigi. Lapsed esitavad palju küsimusi: kuidas kala püütakse, millised liigid Hiiumaa vetes elavad, miks kala süüa tasub. „See on olnud õpetlik ka mulle,“ tunnistab Marek. „Olen aru saanud, et lisaks kala püüdmisele on oluline rääkida edasi ka meie rannakultuuri ja kohaliku toidu lugu.“

Hooaja lõpetav tuulekala on tema sõnul eriline just oma lühikese liikumisaja tõttu. „Teda on siin mai algusest juuni keskpaigani. See teebki ta oodatuks,“ selgitab ta. „Tuulekalal on oma iseloomulik maitse ja tekstuur ning õigesti valmistatuna on see tõeline elamus.“

Kui jutt läheb isiklikele eelistustele, ei pea Marek pikalt mõtlema. „Minu lemmik on värskelt püütud ahven või lest,“ ütleb ta. „Mulle meeldivad lihtsad maitsed – värske kala, pannil praetud või suitsutatult, kõrvale värske kartul ja natuke külma kastet. Kui tooraine on hea, siis ei ole palju vaja.“

Kala on olnud oluline ka tema lapsepõlves ja nüüd oma laste kasvatamisel. „Meie peres söödi kala tihti – see oli täiesti tavaline osa elust,“ meenutab ta. „Mäletan hästi ühiseid kalapuhastamisi ja suitsuahju tegemist.“ Nüüd püüab ta sama tunnet edasi anda oma lastele: kust toit tuleb, miks kohalik kala on väärtuslik ja miks ei tasu karta uusi maitseid. „Sellised traditsioonid hoiavad elus meie rannakultuuri ja õpetavad lastele looduse austamist.“

Kalapäevi korraldab SA Hiiumaa Arenduskeskus ja projekti rahastab MTÜ Hiiukala Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi meetmest “Perioodi 2021-2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus.“