Ettevõtete külastused viisid autoremonditöökotta, kohvikusse ja betoonitootmisse 

Ettevõtete külastused viisid autoremonditöökotta, kohvikusse ja betoonitootmisse 

 7. oktoobril külastasid Hiiumaa Vallavalitsuse, Arenduskeskuse, Töötukassa, Hiidlaste Koostöökogu ja Saarte Energiaagentuuri esindajad taas Hiiumaa ettevõtteid.

Regulaarsete kohtumiste eesmärk on tutvuda ettevõtjate tegevusega ning kuulda vahetult nende igapäevatööst, peamistest väljakutsetest ja tulevikuplaanidest. 

M ja P Auto remondib nii autosid kui ka muud tehnikat 

Kärdlas Vabaduse tänaval tegutsevas M ja P Auto töökojas võtsid meid vastu ettevõtte omanikud Mart Aleks Nittim ja Peeter Valdman. Mõlema mehe huvi tehnika vastu sai alguse juba lapsepõlves võrridega tegeledes. Peeter on omandanud autoinseneri ja Mart-Aleks mehaaniku eriala. 

Mart Aleks töötas samas hoones juba varem, Peeter aga kolis Hiiumaale Tallinnast. Kui avanes võimalus olemasolevad seadmed ja ruumid üle võtta, otsustasid mehed luua oma ettevõtte. 2025. aasta märtsis osteti tehnika eelmiselt omanikult ning alustati iseseisvat tegevust.  

Kuigi ettevõtte põhitegevus on sõiduautode hooldus ja remont, ei piirdu pakutavad teenused sugugi ainult autodega. Töökotta võib pöörduda ka mootorratta, murutraktori või muu mootoriga seadme murega. Lisaks tehakse diagnostikat, keevitustöid, vahetatakse rehve ja esiklaase ning hooldatakse sõidukite kliimaseadmeid. 

Ettevõte pakub ka lukuabiteenust, sealhulgas lukustunud eluruumide uste avamist. 

Varuosade kättesaadavus mandrilt on üldjuhul väga kiire. Kui auto näiteks reedel katki läheb, võib saare külastaja juba pühapäevasele praamile jõuda korras autoga. Meeste eesmärk on alati võimalusel abivajajat aidata, sealhulgas nädalavahetusel.  

Ettevõtte tutvustamiseks pole seni kuigi palju reklaami tehtud, sest kliendid leiavad tee töökotta ka selleta. Google’i otsingus „autoremont Hiiumaal“ kuvatakse esimese vastena just M ja P Auto.  

Autospordis ollakse samuti tegevad –  toetatakse oma nõu ja jõuga nii ralli- kui driftisõitjaid.  

Tulevikuplaanidest rääkides tõdesid omanikud, et suuri laienemisplaane praegu ei ole ja fookus on olemasolevate ruumide parendamisel. Ühe võimaliku arengusuunana nähakse keretööde lisamist pakutavate teenuste hulka. 

Kärrdal soovib olla kohalike inimeste kohvik 

Kärdla keskväljakul endistes apteegiruumides tegutsev kohvik Kärrdal avas uksed 9. juulil. Kohviku asutajad Elis Vija ja Riho Aunroos soovisid luua koha, kuhu oleks mõnus sisse astuda nii kohalikel elanikel kui ka saare külalistel. 

Side Hiiumaaga ulatub mõlemal juba lapsepõlve. Elise vanaema oli pärit Kärdlast ning Riho veetis lapsena aega Kärdlas sugulaste juures. Mõte oma kohvikust oli neil olemas juba varem, kuid sobiva pinna vabanemine keskväljakul andis sellele konkreetse tõuke. 

Asukoha valikul sai määravaks nii keskväljaku keskne paiknemine kui ka valgusküllane ja päikeseline ruum. Ettevõtjad märkasid, et Kärdlas napib kohti, kus saaks hommikupoolikul kohvi juua, sõpradega kohtuda või lihtsalt aega parajaks teha. Sellist võimalust vajavad näiteks inimesed, kes tulevad bussiga päevaks Kärdlasse asju ajama, aga ka mandrilt tööasjus saabujad. 

Ettevõtjad võtsid ruumid rendile sügisel ning suuremad remonditööd tehti kevadel. Keeruliseks osutus tagaruumide ümberehitamine ja väike köök seab igapäevatööle ja kohvikumenüüle omad piirangud. Köök võiks olla ka suurem, aga olemasolev elektrivõimsus ei võimalda kasutada kõiki soovitud seadmeid.  

Kärrdalis on praegu kolm töötajat ja igapäevatöös löövad kaasa ka omanikud ise.  

Ettevõtjate sõnul on uus kohvik hästi vastu võetud. Kuigi alguses leidus ka skeptikuid, hetkel on külastajate arv järjest kasvanud ning kujunemas on oma püsiklientuur. Suvel oli külastajaid üle ootuste palju ning sellise huviga ei osatud esialgu isegi arvestada. Seni ei ole ettevõte reklaami teinud ning ka koduleht on alles valmimisel.  

Kuigi pimedamad ja vaiksemad kuud on alles ees, vaatavad ettevõtjad tulevikku positiivselt ning loodavad, et Kärrdalist kujuneb koht, kuhu kohalikud tahavad ikka ja jälle tagasi tulla. 

Mullaabi toodab betooni ja varustab Kärdla katlamaja hakkepuiduga 

Külastusringi kolmas peatus oli Mullaabi OÜ, kus ettevõtte tegevust tutvustas juht Martin Kagadze. 

Mullaabi käsutuses on ligikaudu 20 000 ruutmeetri suurune territoorium, kus ettevõte tegutseb alates 2004. aastast. Algselt keskenduti rasketehnika rendile ja maanteetranspordile, kuid edaspidi lisandus tegevuste hulka biokütuse- ja betooni tootmine. 

Mullaabi katab Hiiumaa kohapealse betoonivajaduse. Päevas suudetakse toota kuni 100 kuupmeetrit betooni, kuid vastu võetakse ka väikeseid tellimusi – vajaduse korral saab valmistada vaid ühe kuupmeetri korraga. Ühe autokoorma betooni valmistamiseks kulub ligikaudu 45 minutit. Mandrilt tuleb betooni juurde tuua eelkõige siis, kui ehitusel vajatakse eribetooni või korraga väga suurt kogust.  

Mullaabi betooni kasutatakse muu hulgas Hiiumaa valla ehitusobjektidel, sealhulgas Palade lasteaia ja Kärdla Pargi tänava teenusmaja ehitustöödel. 

Betoonitootmine moodustab ligikaudu veerandi ettevõtte käibest. Tootmine on siiski hooajaline, sest külmade ilmadega seab ilmastik tööle piirid. Kuni ühe pluskraadiga on tootmine veel võimalik, kuid suurema külmaga enam mitte. Talveperioodil aitab betoonivajadust katta mandril tegutsev koostööpartner Lääne Betoon. 

Betoonitootmise kõrval on ettevõtte olulised tegevusvaldkonnad transport, rasketehnika rent, mulla, liiva, kruusa, killustiku müük ja hakkepuidu tootmine. Mullaabi varustab hakkepuiduga ka Kärdla katlamaja ning see tegevus moodustab ligikaudu 25–30 protsenti ettevõtte käibest. 

Mulla müügiks kasutatakse erinevatelt objektidelt saadud pinnast, mis enne müüki sõelutakse. Tulevikus on plaanis hakata pakkuma ka kompostmulda. Ettevõtte klientidest moodustavad ligikaudu poole eraisikud ning teise poole suuremad tellijad. 

Kui varem töötas Mullaabis 13 inimest, siis praegu on töötajaid viis. Seejuures suudetakse ettevõtte juhi sõnul väiksema meeskonnaga teha ära sama töömaht. Selle on võimaldanud investeeringud kaasaegsesse tehnikasse. 

Ettevõtte masinapargis on kokku 16 masinat ja seadet, sealhulgas puiduhakkur, veoautod, laadurid, treiler ja ekskavaatorid. Aastatel 2025-2026 investeeriti uutesse masinatesse ja seadmetesse ligi 500 000 eurot.