Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
11.08.2023
Riik annab kokku 25 miljoni eest lisatuge, et aidata ellu viia maakondade arengustrateegiates seatud eesmärgid kohaliku elu edendamiseks. Hiiu-, Jõgeva-, Pärnu-, Rapla- ja Võrumaaga on juba tänaseks riigi ja maakonna arenguorganisatsioonide koostöös kokku lepitud fookusvaldkonnad, mille ergutamiseks järgmisel neljal aastal raha suunatakse.
„Igal maakonnal on palju erinevaid arendusvajadusi ja väljakutseid, mille lahendamiseks on vaja ressursse,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Selleks, et maakonna arengustrateegia toetuse abil saada nähtavat mõju ja et oleks edasiminek ühe või teise väljakutse lahendamisel, kavatseme edaspidi koostöös maakondadega suunata toetusvahendeid sihitumalt nende arengustrateegia kindlatele valdkondadele. Tänaseks sõlmitud kokkulepetest paistavad näiteks teiste seas silma ettevõtluskeskkonna ja avalike teenuste arendamise soov,“ selgitas Kallas.
Toetust vajavate valdkondade valimisel lähtutakse iga maakonna arengustrateegiast ning tuginetakse riigi regionaalse arengu tegevuskava seireinfole. „See aitab esile tuua need kohad, kus maakonna areng vajaks hoogustamist,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu nõunik Julia Troitskaja. Ta lisas, et kokkuleppe saavutamiseks on oluline maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, millises valdkonnas on vaja ühiste arendustegevustega alustada. „Teemade kokkuleppimise järgselt valivad maakonna arenguorganisatsioonid välja parimad maakonna terviklikku arengut silmas pidavad projektid, mis esitatakse toetuse saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele alates 2024. aasta jaanuarist,“ selgitas Troitskaja.
Hiiumaa Arenduskeskuse juhataja Liis Lukase sõnul lepiti üheskoos ministeeriumiga dialoogi käigus kokku, et Hiiumaa maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetme (MATA) 2024-2027 vahendid suunatakse ettevõtluskeskkonna toetamiseks ja arendamiseks. „Arutlesime töises õhkkonnas, kuidas ja milliste tegevustega saaksime Hiiumaal kaasa aidata kohaliku ettevõtluse hoogustamisele. MATA vahenditega soovime pakkuda abikätt võimalikult laiale ettevõtete ringile, et kaasa aidata nende potentsiaali realiseerumisele,“ selgitas Liis Lukas. „Lisaks peame oluliseks noorte teadmiste ja kogemuste suurendamist ning seetõttu soovime suunata osa vahendeid ka selleks.“
„Jõgevamaa omavalitsuste esindajad arutasid põhjalikult dialoogi algatamisel pakutud teemasid, milleks olid liikuvus ja ettevõtluse tootlikkus,“ sõnas Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse juhataja Aive Tamm. „Kuigi varem pole neid valdkondi kõige prioriteetsemateks peetud, leiti et neid valdkondi läbi mõeldult arendades, on võimalus anda teemadele oluline arengutõuge. Muidugi on arendamist vajavaid tegevusi arengukavas veel, kuid teraviku hoidmine aitab tekitada valdkonnas lisandväärtust ja parandada Jõgevamaa inimeste heaolu. Liikuvuse tegevuskava välja töötamiseks kasutame ekspertide abi ja tootlikust ettevõtluses hakkame panustama koos Kesk-Eesti ettevõtlusinkubatsioonikeskuse programmidega,“ täpsustas Tamm.
„Pärnumaal soovitakse toetuse raames viia läbi arendustegevusi teemadel „Teadmuspõhine majandus“ ja „Paindlike, kaasaegsete ja mitmekülgsete õpivõimaluste kättesaadavus elukestvas õppes“,“ selgitas Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatusest Erik Reinhold. „Pärnumaale on ülioluline, et meie kohalik majandus liiguks nii suurema lisandväärtuseni tootmises kui ka minek ettevõtete väärtusahelates kõrgemate positsioonide hõivamise suunas. Selleks on omakorda tarvis paremaid kompetentse ja tublimaid talente – inimvara arendamine läbi heade elukestvate õpivõimaluse loob eeldusi ettevõtete innovatsiooniks ja tõhusamaks äriks, mis omakorda aitab kasvatada kogu maakonna jõukust ja heaolu,“ lisas Reinhold.
„Raplamaal oleme leppinud kokku, et taotleme MATA vahendeid ettevõtlusalade taristu parandamiseks, et luua eeldusi uute investeeringute maakonda toomiseks,“ ütles Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Silvi Ojamuru. „Teise osa MATA vahenditest soovime suunata erinevatele sihtrühmadele mõeldud kättesaadavate ja kvaliteetsete avalike teenuste uuendamiseks. MATA 2024-2027 vahendite täpsem tegevuskava otsustatakse Raplamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolekul käesoleva aasta lõpuks,“ täiendas Ojamuru.
Võrumaa Arenduskeskuse arendusnõunik Aivar Nigoli sõnul soovib maakond arengustrateegia elluviimise toetusmeetme vahendeid suunata oluliste arendusprojektide kaasfinantseerimiseks ja noorte ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks. „Arenduste tulemusena tekivad unikaalsed tooted, mida saab pakkuda välisturgudel ja mis mõjutaks ekspordivõimekuse tõusu,“ selgitas Nigol. Üha suurem tähtsus on jätkusuutlikul mahe- või säästlikult toodetud toorainel. „Sellele antakse lisandväärtus kogukonnas lühemate tarneahelate loomise kaudu ning säästlikuma tarbimise soodustamisega,“ lisas ta.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alustas suve alguses maakondade arendusorganisatsioonidega dialooge valimaks välja fookusteemad, mille arendamist toetada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (2024-2027), mis on üheks riigi regionaalpoliitika programmi osaks. Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas.
Tänaseks on regionaalministri käskkirjaga fikseeritud fookusvaldkondadeks kokkulepped viie maakonnaga. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jätkab dialoogidega ka teiste maakondadega ning kõikide kokkulepeteni plaanitakse jõuda septembris.
Toetusmeetme ligikaudne eelarve aastateks 2024-2027 on kõigi maakondade peale kokku 25 miljonit eurot. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot, toetuse maksimaalset suurust piirab maakonnale eraldatav toetussumma.
Lisainfo toetusmeetme kohta: Regionaalprogrammid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)
Foto: Peep Lillemägi
