Vallavalitsuse, arenduskeskuse, Hiidlaste Koostöökogu ja töötukassa esindajad jätkavad Hiiumaa ettevõtete külastamist, et kuulda vahetult ettevõtjate muredest, rõõmudest ja tulevikuplaanidest. Kõrgessaares külastati 3. oktoobril nelja ettevõtet, et vaadata kuidas neil läheb.
Veise embrüod USAst
Esimesena väisati OÜd Mahe Hiid Villamaal, kus külastajaid võtsid vastu Lembit Lühi ja Indrek Kimber. Mahe Hiid tegeleb veisekasvatusega. Hetkel on nende karjas koos vasikatega 110-120 isendit, kuid Lühi sõnul on kevadeks loomi poole rohkem. Veised, mida Lühi kasvatab, on prantsuse tõugu Limusiin.
Eestis kasvatatud veiste liha pole üldiselt piisavalt hea kvaliteediga, et sellest restoranis steiki valmistada, seetõttu tellivad toitlustusasutused oma liha näiteks Argentiinast ja Uus-Meremaalt. Lühil on aga kavas kasvatada piisavalt hea kvaliteediga veiseid, et nende liha saaks pakkuda ka restoranidele.
Et see kõik toimida saaks, on korralik teadus. Lühi tellib USAst sobivat tõugu veise embrüod, mis transporditakse Eestisse vedellämmastikus. Seejärel siirdatakse need Hiiumaal. Embrüote siirdamine on vajalik, sest kvaliteetse liha saamiseks sobilik tõug on ise kehv poegija. Limusiini tõugu veised saavad aga poegimisega iseseisvalt hästi hakkama ja on vastupidavad.
“Kui ajada taga kvaliteeti ja nišši, siis on turg taga. Meil oli eos plaan turule siseneda lihaga, mida Eestis ei pakuta – lihtsam on olla pioneer, kui kellegagi konkureerida,” rääkis Lühi.
Ideaalis soovib Lühi, et tema põhikarjas oleks 250 looma ja iga aasta võiks müügiks minna 80-100 isendit. Selleni jõudmine võtab mõned aastad aega.
Kui Lühi veiste kasvatamist alustas, lõi teda pahviks avastus, et tänapäeval on võimalus juba enne embrüo siirdamist kromosoomide analüüsi põhjal teada saada, kas tuleb pull- või lehmvasikas.
Huvitav lugu on ka ettevõtte Mahe Hiid nimega, mis sai tegutsemise alguses valitud. Embrüote siirdamise tõttu ei kvalifitseeru Lühi veised siiski mahedaks.
Iluteenuste pakkujatel kliente jagub
Järgmisena külastati Kõrgessaare Vaba Aja keskuses asuvat ilustuudiot Susumi, mis koondab nelja naist, kes pakuvad juuksuri, pediküüri, maniküüri, kulmu- ja ripsmetehniku teenuseid. Varasemalt tegutses Susumi Kõrgessaare kaupluse ruumides.
Küünetehnik Annika Vannase sõnul tekkis neil mõte ühiselt tegutsema hakata juba mitu aastat tagasi, aga siis tuli koroona periood. “Eelmise aasta lõpus istusime tüdrukutega maha ja otsustasime asja ikkagi ära teha,” rääkis Vannas. Selle aasta suve hakul avaski ilusalong uutes ruumides uksed.
Vannase sõnul klientide puudust neil pole. “Oleme kõik pikaaegse kogemusega ilutehnikud ja meil on juba oma kliendibaas olemas,” märkis ta. Vannas lisas, et parim reklaam Hiiumaal on ikkagi hea kliendikogemus, mida edasi jagatakse ehk suust-suhu reklaam.
Tulevikust rääkides ütles Vannas, et edaspidi võiks nende salongis tööd saada ka massöör, sest kliendid küsivad neilt juba praegu selle teenuse kohta.
Väiketootjate kaup hinnas
Endise Kõrgessaare kalatehase väravahoones valmivad Hõbekala kalatooted, mida veavad eest Kätlin Kiisk ja Siim Rätsep. Lisaks on neil Ristnas avatud ka külalistemaja. “Kalaköök on meil avatud seitsmendat suve, külalistemajal lõppes kuues hooaeg,” ütles Rätsep. Ja lisas, et alustasidki esmalt suure hooga kalaköögiga, kust saadi kliente. Seejärel tuli aga tuhin külalistemaja rajada.
Hõbekala tooted on müügil 12 Selveris üle Eesti. Oma toodet Selveri keti kaupluste sortimenti saada proovisid Kiisk ja Rätsep kaks korda. Esimese hooga öeldi neile ei, teisel korral läks juba õnneks. “Mingil ajal polnud väiketootjate kaup hinnas, nüüd on see aga populaarne,” rääkis Kiisk.
Hõbekala põhimüük käibki hetkel kaupluste kaudu. Nädalas müüakse keskmiselt 300 purki kala. Müügimahud kasvavad jõulude ajal.
Kogu Hõbekala toodang valmib algusest lõpuni käsitsi. Kiisa sõnul on nad proovinud sisse osta fileeritud kala, aga sellest valminud toode pole ikkagi nii maitsev kui käsitsi roogitud kalast valmistatu.
Hiiumaal asuvale väiketootjale on kitsaskohaks logistika. Rätsep ütles, et Tallinnasse tooteid transportida pole keeruline. Hoopis teine lugu on aga näiteks Pärnu ja Saaremaaga. “Meile on oluline, et kaup saaks kiiresti Hiiumaalt ära ja kauplustesse,” lisas ta.
Hõbekala kalapurgid läbisid hiljuti ka muudatuse, nimelt ilutseb neil nüüd mustvalge sildi asemel uus värviline etikett.
Üheksa erinevat õllesorti
Hõbekala tootmisega samas hoones asub ka OÜ Viscosa Brewery, mille omanik Indrek Tammeveski on hobikorras õlut pruulinud juba kümme aastat. Viimased aastad on ta seda teinud selleks spetsiaalselt väljaehitatud ruumides ja soetanud seadmeid, mis võimaldavad suuremas koguses õlut toota.
Tammeveski toodab üheksat erinevat õlut ja on tugevalt vaadiusku. Tulevikus on siiski mõned õlled plaanis ka pudeldada.
Viscosa Brewery õlut saab osta Kärdla Mamma Miast. Suvel toimus peamine müük Viscosa Kultuuritehases, kus oli võimalik osta kõiki üheksat sorti õlut.
Tammeveski toimetab nii, et saab õlletootmist ka aastate pärast nautida.
