Uuringu eesmärgiks oli analüüsida Lääne, Hiiu ja Saare maakondades toimivaid koostööpraktikad turismi, LEADER ning kalandus ja merendusfondide ja külaliikumise valdkonnas ning selgitada, millised on võimalused nende tegevuste ja ühisosade ühtlustamiseks. Uuringu laiem eesmärk on juhtimisvõimekuse tõstmine Läänemaa, Hiiumaa ja Saaremaa arendusorganisatsioonides. Turismi arendamist on analüüsis mõtestatud laiemas tähenduses sihtkoha arendamisena ja strateegilise juhtimisena, mis hõlmab endas lisaks maakonna kui külastussihtkoha ka elamise, õppimise ja töötamise sihtkoha arendamist.
Analüüsiaruanne koosneb kuuest osast.
Esimene osa sisaldab Läänemaa, Hiiumaa ja Saaremaa turismi valdkonna korralduse ja turismiarendusorganisatsioonide ning valdkonnaga seotud teiste organisatsioonide (LEADER, kalandus ja merendusfondide ning Kodukandi) olukorra kaardistuse tulemusena üldistatud valdkonna korralduse ülevaadet ning selle tugevuste ja nõrkuste analüüsi. Ülevaade keskendub eelkõige turismivaldkonnaga enim seotud organisatsioonide tegevusele, rollile ja ressursside ning nende seostele ja koostöösuhetele teiste valdkonnas oluliste toimijatega.
Teises osas kirjeldatakse ja analüüsitakse võrreldava juhtumina Ida-Viru Turismiklastri korraldusmudelit. Esialgselt kavandatud regionaalse turismikorraldusmudeli analüüsimise asemel on valitud Ida-Viru maakonna turismi korraldusmudel, kuna see on tõestanud ennast edukana nii teiste maakondade ja riigi tasandi turismi valdkonna koordineerijate silmis, kui ka laiemalt tajutava ja mõõdetava piirkonna turismisihtkohana tuntuse kasvu läbi.
Kolmandas osa kirjeldatakse turismivaldkonna võimalikke korraldusmudeleid nii maakonna tasandil kui maakondade üleselt. Maakonnasiseselt on fookuses turismivaldkonna erinevate toimijate sidustamiseks tõhusaima korraldusmudeli kujundamine, maakonnaüleselt on eesmärgiks kolme maakonna turismi ja sihtkohtade strateegilise ühisosa kujundamine ja selle toetamiseks sobiva korraldusmudeli leidmine. Väljapakutavate lahenduste rakendatavuse huvides tuginevad kujundatud korraldusmudelid tänastel Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal rakendatavatel praktikatel, olles siiski nende edasiarendused.
Neljandas osas analüüsitakse esimesele osale tuginedes LEADER tegevuste ja kalandus- ja merendusfondide tegevuse ühtlustamise arenguperspektiivi.
Viiendas osas antakse ülevaade maakondliku arendustegevuse ja turismitegevuste (ühtlustamise) korraldusmudelite võimalikest mõjudest.
Viimases osas on esitatud soovitused turismivaldkonna juhtimisvõimekuse tõstmiseks Lääne, Hiiu- ja Saaremaal.
