Uudised

Hiiumaa tulevikustsenaarium nr 1

Hiiumaa Arenduskeskus tellis uuringu Hiiumaa majandusliku potentsiaali hindamiseks. Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) majandusteadlased vaatlesid praegust olukorda ja tegid omalt poolt ettepanekud, mida saare tuleviku kujundamisel arvesse võtta. Koostamisel lähtuti arengukava majandusarengu valdkondlikust visioonist, mille järgi Hiiumaa mitmekesisele loodus- ja kultuuripärandile tuginev kestlik majandustegevus võiks olla tuntud nii kodu- kui välismaal. Silmas peeti kõigis Hiiumaaga seotud dokumentides rõhutatud kestlikkust. Lisaks arvestati praegust olukorda.

Tulevikustsenaariumide loomiseks vaadeldi erinevaid mõjutegureid, mis selle kujunemisel rolli mängivad, nagu näiteks regionaalpoliitika fookus, valitsemise tüüp, transpordipoliitika, energiapoliitika, jm. Ilmestamaks erineva majandamise mõjusid Hiiumaa tulevikule loodi neli tulevikustsenaariumit pealkirjadega “Las jääda nii, kuis on”, “Igaüks kestab enda eest”, “(Roheliselt) kestlik Hiiumaa”, “Ökohiidlane”. Need ei ole tuleviku prognoosid, vaid lood tõenäolistest tulevikest. Täna tutvustame esimest neist.

 

Las jääda nii, kuis on (praegune olukord)

See ei ole niivõrd stsenaarium kuivõrd praeguse olukorra kirjeldus. Stsenaariumina on ta tulevik, kus suures osas ei muutu. Kõik jääb paljuski samaks. Elu ja areng koonduvad Eesti suurematesse keskustesse. Hiiumaal töötab loetud arv spetsialiste, tootmisinvesteeringuid tehakse vähe, ressursse ei väärindata piisavalt. Hädavajalik rahatagavara kogutakse suvega. Hooajalisuse vähendamiseks ja riskide hajutamiseks tegelevad väikeettevõtted mitme tegevusega. Tooni annab töötlev tööstus, mis on regiooni arengumootor. Lähenemine ettevõtluspoliitikale on ühetaoline üle Eesti. Valitsemist iseloomustab tsentraliseeritus, ehk suuremad otsused tehakse riigi tasandil. Selle asemel, et negatiivseid arenguid vältida, leevendatakse neid tagantjärele. Energiapoliitikas toimub üleminek põlevkivipõhiselt tootmiselt muule aeglaselt. Hiiumaa regiooni ühendused pole riigis prioriteetsed ja globaalsed ühendused algavad Tallinnast. Stsenaariumiga kaasneb risk, et maapiirkonnad jäävad veelgi rohkem kõigest ilma, tekivad/esinevad häired energiavarustuses ja -kindluses. Olemasolevate kitsaskohtade taustal tekiks Hiiumaal raskusi saare turundamisega, mis pole kooskõlas Hiiumaa arengukavaga.

Selgituseks toome siinjuures tänased Hiiumaa karakteristikad. Praeguste Statistikaameti prognooside järgi Hiiumaa rahvaarvu vähenemine jätkub ning 2035. aastaks on Hiiumaal alla 8 600 elaniku.  Hiiumaa SKP turuhindades oli 2020. a 75,62 miljonit eurot, mis moodustas riigi SKP-st 0,3%. Hiiu valla 2020. aasta eelarve moodustas sellest 20,8 %. SKP elaniku kohta oli Hiiu maakonnas 8 072 eurot, mis moodustas Eesti keskmisest 40%. Viimase kümne aasta jooksul on Hiiu maakonna SKP turuhindades kasvanud 18,4% ja SKP elaniku kohta 9,2%.

Üldiseloomustus sellele stsenaariumile, mis on ühtlasi hetkeolukorra kirjeldus, oleks: madal taristu, madal kestlikkus.

 

Uuringu valmimist, stsenaariumi koostamist ning karikatuuri loomist toetas Hiiumaa PATEE programm ning on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.