Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030
Hiiumaa vallavolikogu võttis esimesena Eestis vastu energia- ja kliimakava, mis keskendub kliimamõjude leevendamisele ning toob välja vajaduse ja tegevused kliimakohanemiseks. Kava võtab kokku erinevate valdkondade tegevused: energiajuhtimine, hoonete haldus, energia tarbimine, elamumajandus, transport, soojuse tootmine ja jaotamine, taastuvenergia tootmine.
Lisaks käsitletakse kavas elanike teadlikkuse tõstmist, kaasamist ning era- ja avaliku sektori tegevusi. Samuti on analüüsitud kavandatavate tegevuste mõju eesmärkide saavutamisele.
Dokumendi koostamisse kaasati vallavalituse esindajaid, teemasse puutuvaid asutusi ja organisatsioone ning valla elanikke.
SECAP metoodika väljatöötamisel on kasutatud INTERREG Europe programmi POTEnT projekti kaasrahastust. Dokument on valminud PATEE meetme rahastuse toel.
Hiiumaa kohaturundusstrateegia
2021. aasta novembris valmis Hiiumaa kohaturundusstrateegia jätkuprojekt aastateks 2022-2024. LEADER projektitoetuse toel valmis 2019 aastal Hiiumaa turundus- ja immigratsioonistrateegia.
Projekti eesmärgiks oli luua strateegiadokument, mis kirjeldab kuidas läbi süstemaatilise ja eesmärgipõhise tegevuse suurendada sihtkoha tuntust ja parandada mainet, suurendada külastatavust ja väärindada kohalikku ressurssi ning oskusi.
Strateegia osana valmis detailne 3-aastane tegevuskava eesmärkide saavutamiseks.
Projekti raames valmis veebiturunduskanali www.hiiumaa.ee uue kontseptsiooni lähteülesanne, mille baasilt saab tellida veebilehe arendustööd.
Strateegiaga saab tutvuda siin: Hiiumaa Kohaturundusstrateegia perioodiks 2022-2024.
Töö valmis Identity OÜ poolt veebruaris 2019 SA Hiiumaa Arenduskeskuse tellimusel.
Hiiumaa valla arengukava 2035+
Tulenevalt sellest, et Hiiu maakond ja Hiiumaa vald kattuvad territoriaalselt haldus- ja asustusüksusena, koostatakse Hiiu maakonna arengustrateegia, Hiiumaa valla arengukava ja eelarvestrateegia ühtse arengudokumendina.
Maakonna arengustrateegia on nii maakonnaplaneeringutes seatud maakondlike ruumistrateegiate elluviimise kui ka keskvalitsuse (ministeeriumite) ja maakonna kohalike omavalitsuste (KOV) koostöös ja ühisrahastusel elluviidavate arendustegevuste kavandamise aluseks. Koostatavad maakondade arengustrateegiad annavad ülevaate Eesti piirkondliku arengu probleemidest ja vajadustest ning on sisenditeks üleriigiliste arengudokumentide koostamisel ja riigi tasandi poliitikate kujundamisel.
Eriti oluline on maakonna arengustrateegia koostamisega panustada Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 eesmärkide ja põhimõtete elluviimisesse ning anda sisend selle strateegia edasisse uuendamisse. Lisaks avalikule sektorile on maakondade arengustrateegiate uuendamine võimalusteks nii ettevõtjatele kui ka kodanikuühendustele ja kohalikele elanikele ühiskonna arengus kaasarääkimiseks.
Käesoleval aastal, peale haldusreformi toimumist, peavad kohalike omavalitsuse arengukavade ja maakondade arengustrateegiate koostamine käima nö käsikäes, üksteist vastastikku täiendava protsessina. Tööde tulemusi on kavas paindlikult arvesse võtta nii Eesti regionaalpoliitika uuendamisel, sh siseriiklike meetmete kui Euroopa Liidu rahastusvõimaluste kontekstis.
Hiiumaa turismistrateegia 2023-2030
Hiiumaa turismisektori ja sidusrühmade väärtused, ootused ja huvid keskenduvad kestliku ning kvaliteetse külastuskogemuse pakkumisele unikaalse pärandkooslusega rohesaarel. Turismistrateegia määratleb Hiiumaa turismi visiooni ja eesmärgid aastani 2030.
Visiooni poole liikumiseks toob strateegia välja kolm peamist fookusvaldkonda:
POSITIIVNE KUVAND tekitab piisava kvaliteedi, mahu ja hooajalise jaotusega kliendivoo, Hiiumaa turismisektori majandusmudel on jätkusuutlik ja mõistlikult tasuv, et investeeringud realistliku ajaga tagasi teenida. Eesmärk on saavutada Hiiumaa rahvusvaheline tuntus Läänemere neljanda turismisaarena.
KÜLALISLAHKUSE TOOTEARENDUS hõlmab Hiiumaa elanikud positiivselt turismiteenuse pakkumisse ja lugude jutustamisel esinevad nad Hiiumaa saadikutena nii saarel kui väljaspool. Eesmärk on saavutada Hiiumaa külastajate hulga kasv 15 % aastas. Hiiumaale jääv tulu on kasvanud 120 euroni inimese kohta päevas ning ööbimisega reiside kestus pikenenud 3 ööbimiseni.
TARISTU areneb arvestusega, et Hiiumaa turismiteenuste mahu kasvu laeks on omapära säilimise ohustamise piir, mistõttu keskendub Hiiumaa turismiklaster külastuskogemuse parandamisele ning klienditeadlikkuse tõstmisele.
Eesmärk on saada 200 uut hotellituba Hiiumaale.
Süsteemne tegelemine turismisektori tegevuse koordineerimise, sihtkoha maine kujundamise, turismiteenuse ja toote arendamise ning turundamisega on hädavajalik, püsimaks sihtkohana nii siseriiklikus kui rahvusvahelises konkurentsis. Et Eesti turismisektori juhtimis- ja rahastusmudel tervikuna soosib regioonidevahelist rivaaliteeti siseturistide pärast, kaotaks Hiiumaa mitte midagi tehes kiiresti positsioone teistele turismipiirkondadele ning koos sellega ka käivet, töökohti, maksutulu, investeeringuid ning argumente mandriühenduse parandamiseks.
