Valminud on Hiiumaa hõbemajanduse potentsiaali uuring

Hiiumaa Arenduskeskuse tellimusel on valminud Hiiumaa hõbemajanduse potentsiaali uuring, mis analüüsib vananeva elanikkonnaga seotud arenguvõimalusi ja kitsaskohti Hiiumaal ning pakub võimalikke suundi valdkonna edasiseks arendamiseks.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostatud uuring käsitleb hõbemajandust Eestis seni vähe uuritud regionaalarengu valdkonnana. Eesmärk oli välja selgitada Hiiumaa hõbemajanduse arenguvõimalused, olemasolevad ressursid ja sihtrühma vajadused ning teha ettepanekuid erinevatele osapooltele. Uuring aitab hinnata, millised hõbemajanduse arengusuunad võiksid Hiiumaal olla võimalikud, millistel tingimustel need toimiksid ja millised riskid tuleb enne järgmiste otsuste tegemist läbi analüüsida.

Hõbemajandus hõlmab vanemaealistega seotud majandustegevust – nende kasutatavaid tooteid ja teenuseid, aga ka vanemaealiste osalemist tööturul, ettevõtluses ja kogukonnaelus. Seega ei käsitle uuring vanemaealisi üksnes hooldusteenuste vajajatena, vaid ka aktiivsete tarbijate, töötajate, ettevõtjate, mentorite ja kogukonda panustajatena.

Neli võimalikku arengustsenaariumi

Uuringus kirjeldatakse nelja võimalikku Hiiumaa hõbemajanduse arengustsenaariumi:

• senise olukorra jätkumine;
• hooldusteenustele keskenduv areng;
• hõbemajanduse terviklik arendamine;
• aktiivsele hõbeturismile toetuv areng.

Rahvusvaheliste kogemuste põhjal peavad uuringu autorid kõige perspektiivikamaks terviklikku lähenemist ehk hõbemajanduse tervikliku ökosüsteemi arendamist, mis ühendab hoolduse ja terviseteenused, aktiivse vananemise, ettevõtluse, õppimise, kogukonnaelu ning hooajavälise majandustegevuse. Hõbeturismi nähakse selles olulise täiendava suunana, kuid mitte eraldiseisva lahendusena.

Uuringus leitakse, et Hiiumaa võiks oma suuruse, saarelise asukoha, tugeva kogukonna ja olemasolevate koostöövõrgustike tõttu sobida hõbemajanduse lahenduste piloot- ja testpiirkonnaks. Siin oleks võimalik katsetada uusi teenuseid ja koostöömudeleid terviklikus elukeskkonnas, sidudes omavahel tervishoiu, sotsiaalteenused, eluaseme, transpordi, kogukonnaelu ja ettevõtluse. Hiiumaal katsetatud lahendused annaksid teadmisi ka teistele Eesti piirkondadele.

Võimalikud lahendused

Uuringus võrreldakse erinevaid lahendusi ja leitakse, et Hiiumaa oludes on kõige realistlikum Hõbeküla lahendus, kus alustatakse väiksematest ja hajutatud üksustest, arendades neid järkjärgult. Protsessi käigus ühendatakse iseseisev või toetatud elamine, ennetus, kogukonnateenuste ja vajaduspõhised teenused. Samas tuuakse välja, et tegemist on 20-30 aasta pikkuse arenguteega, mis võimaldab investeeringute hajutamist, tööjõu ja koolitusprogrammi samm-sammulist arendamist ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kohandamist vastavalt tegelikule nõudlusele.

Lähtekohad edasiseks aruteluks

Uuringus tehtud ettepanekute hulgas on Hiiumaa hõbemajanduse strateegilise visiooni ja tegevuskava koostamine, pilootprojektide käivitamine, vanemaealiste ja ettevõtjate kaasamine, paindlike töö- ja õppimisvõimaluste arendamine ning koostöö tugevdamine tervishoiu-, sotsiaal-, turismi-, haridus- ja tehnoloogiavaldkonna vahel.

Ühe keskse järeldusena rõhutatakse, et hõbemajandust ei tuleks käsitleda ainult sotsiaal- ja hooldusteenuste kontekstis. See puudutab laiemalt Hiiumaa elukeskkonda, ettevõtlust, tööturgu, turismi ja regionaalset arengut. Uuring annab lähtekoha, mille põhjal arutada, millised väljapakutud suunad võiksid olla Hiiumaa jaoks sobivad ja milliste tegevustega oleks põhjendatud edasi liikuda.

Tutvu Hiiumaa hõbemajanduse potentsiaali uuringuga siin:
Ava uuring

Uuringu koostasid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE eksperdid Doris Pavlov, Keit Simmulmann, Sabina Trankmann ja Helen Urmann.

Uuringut kaasrahastas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.